Kui möödunud aastal tuli kammerkooril Solare Krakówis külma ja niiskusega rinda pista, siis tänavu otsustati enda konkursil proovilepanekuks suunduda päikeselisse Kreekasse. Koor naasis sealt kuldse diplomiga.
Tee päikeselisse Kreekasse leidis koor tänu endise koorivanema Margus Lehtpuu initsiatiivile. «Mina ise mõtlesin, et tahaks minna kuhugi sooja kohta,» rääkis koorilaulja Katre Paju. Nimelt käidi möödunud aastal konkursil Krakówis, kus oli lauljate sõnul külm ja niiske ning ka kirik soojaga ei hellitanud.
Nii oldigi ühiselt nõus, et sõidetakse Kalamátasse. Ettevalmistused algasid juba kevadel, kui koor konkursile registreeriti ning asuti raha koguma. Dirigent Elo Üleoja sõnul hakati konkursikavaga tõsisemalt tööd tegema augustis, mil korraldati ka laululaagreid.
Kooril oli ette valmistatud kaks kava: konkursi- ja festivalikava. Viimane oli kokku pandud juba varem repertuaaris olnud lauludest. Kuigi konkursil oli võimalik osaleda mitmes kategoorias, otsustas Solare keskenduda üksnes vaimulikule muusikale.
Seejuures ei langenud valik vaimuliku muusika kasuks juhuslikult. Dirigent Elo Üleoja tegi põhjaliku eeltöö, et selgitada välja esinemispaikade akustilised tingimused. «Siis selgus, et tavakategooriad võivad olla paikades, kus on väga halb akustika,» rääkis dirigent.
Vaimuliku muusika kategooria kasuks rääkis asjaolu, et selles osalejad esinevad üldjuhul kirikutes, kus on hea akustika. «Mõtlesin, et olenemata sellest, kuidas meil konkursil läheb, saame vähemalt ise oma esinemist nautida,» kõneles Üleoja. Lisaks sooviti piirduda ühe kategooriaga, et kooriliikmetel jääks esinemiste kõrval aega Kreekaga tutvuda ja puhata.
Peale Solare võistles Eestist kolm koori: segakoor Sõprus, üleeestiline lastekoor Ilmalilled ja kammerkoor So-Le-Mi-Jo. Nemad astusid üles teistes kategooriates.
Sakraalmuusika polnud Solare lauljatele sugugi võõras. «Kuna meil on kogu aeg mingit vaimulikku muusikat kavas sees, siis midagi oli lauludest juba selgem,» rääkis koorilaulja Lea Saapar.
Omaette elamuseks kujunes konkursikava esitamine Kreeka õigeusukirikus. «See on ikkagi kuld ja ikoonid,» kirjeldas Üleoja kiriku interjööri. Kuigi kooril oli mitme aasta tagusest ajast olemas ka Rakvere õigeusukirikus laulmise kogemus, pakkus Kreeka pühakoda siiski midagi erilist. Esitada võis üksnes vokaalmuusikat. «Sellist kogemust ei saa kusagilt mujalt,» lausus dirigent.
«Polnud üldse sellist tunnet, et käsi väriseks või et oleksin konkursil. Väga hubane oli,» meenutas koorilaulja Kristi Mustkivi. Ka dirigendi sõnul tekkis kirikus mõnus üksolemise tunne. Saapari jaoks oli kogemus aga suursugune. «Ühe laulu ajal oli tunne, et me panime selle hääle kõlama ja ootasime heli kaja vaibumist ning siis võtsime jälle uue üles.»
Esitusele tulid sloveenia helilooja Ambrož Čopi «Alleluia. Laudate Dominum, omnes gentes», austria helilooja Josef Rheinbergeri «Abendlied» ja Arvo Pärdi «Alleluia-Tropus». «Keerukad teosed,» märkis dirigent.
Pärast esinemist valdas lauljaid hea tunne ning nende sõnul oleks soovinud veelgi laulda, mida pärast konkursiesinemisi just sageli ette ei tule. Kooriliikmed kiitsid ka oma hääleseadjat Egle Veltmanni, kes oli teinud suurepärast tööd.
«Mida edasi, seda rohkem hakkasime nautima,» ütles Üleoja, tunnistades, et esimese laulu ajal oli lauljatel siiski väike närv sees. Dirigent pidas oluliseks sedagi, et konkursil esitati laulud peast, mis andis koori esinemisele palju juurde. Kreekas astus üles veidi alla 40 kooriliikme.
Hoolimata õnnestunud esinemisest ei osanud koor kuldset diplomit oodata, sest osalejaid oli palju ja tase kõrge. «Kui me saime selle kulla, siis ma mäletan, et me karjusime ikka jumala kõvasti,» meenutas kooriga kaasa reisinud Margaret. Dirigendi sõnul andis tunnustus koorile tublisti enesekindlust juurde.
Üllatusi jagus aga hiljemgi. Nimelt selgus, et üks Kreeka koor oli konkursil esitanud Pärt Uusbergi loomingut, ning hiljem avaldati soovi eesti helilooja teost ka ühiselt laulda. «See oli täielik vau!» jagas dirigent emotsioone.
Esinemiste kõrval jõudsid kooriliikmed nautida Kalamáta elu ja festivalimelu.
Virumaa Teataja / Kirke Jäetma
5. november 2026