Solare 40 lauluaastat: teel täiuse poole

Kui mees- ja naisansambli ühinemisel sündinud kergemuusikakoor tegi 14. novembril 1977 esimese proovi ja astus peagi KEK-i – kolhoosidevahelise ehituskontori – nääripeol üles paladega “Süüta küünal” ja “Hello, Dolly!”, ei tulnud noortel lauljatel pähegi mõelda, missugune võiks koor olla 40 aasta pärast.

Rahvusvahelise lennuga, tunnistavad endised ja praegused solarelased rõõmuga. Esimene laul, “Süüta küünal”, kipub aga praegugi iseenesest huulile.

Alustava koori dirigendiks sai Jarmo Kiik ning nime Solare mõtles välja sopran Olli Tõnurist. Esialgu tegutseti kergemuusikakoorina, aga kui 1982. aastal tuli dirigendiks nooruke Anneli Riim, lisandus repertuaari klassika. Kontserdi esimene pool oli kerge muusika ja teine pool klassika, meenutasid toonased lauljad.

“Dirigent Olaf Leps ütles, et nii head koori pole Virumaal kunagi olnud. Hästi ütles. Nii head koori pole ka praegu Virumaal,” lausub Anneli Riim. “Tegime koorile hea põhja,” kinnitab naerukal toonil Ille Hõbemägi, kes laulmise kõrval on olnud koori kroonikaraamatu pidaja. Põhja on aidanud ja aitavad laduda kontsertmeister Aime Rahula, koormeister Ka Bo Chan ja hääleseadja Leelo Talvik.

Kui Solarel sai täis 25 lauluaastat ja repertuaaris oli 250 laulu, pani Anneli Riim dirigendikepi käest. Prooviti ühte ja teist koorijuhti, kuni lauljate hääled ja silmad lõi särama Elo Üleoja. Tema käe all hakkas Solare avastama muusikaliselt nõudlikumat kooriloomingut ning seadma endale aina keerulisemaid ülesandeid.

Elo Üleoja ütleb, et teosed vajavad küpsemiseks aega. “Arvo Pärdi “Alleluia-Tropus” on repertuaaris neljandat aastat ja nüüd võib öelda, et lugu hakkab kõlama, nagu võiks kõlada. Laulu võib õppida selgeks nelja kuuga, aga on tuntav vahe lugudega, mida on mitu aastat lauldud. Alati peab olema kavas mõni uus lugu, et oleks suund ja stiimul arenemiseks,” selgitab dirigent. Samuti ei pea Üleoja õigeks praktikat, et koor käib ühe lihvitud kavaga mööda festivale. “Koori puhul on eesmärk areneda,” rõhutab ta.

Koorivanem Margus Lehtpuu lisab, et iga konkursi eel jääb natuke aega puudu. “Kunagi pole lõpuni rahul, midagi on ikka puudu. Siis tuleb teha kohapeal niipalju kui võimalik,” ütleb ta.

Solarelastel on põhjust tunda uhkust järelpõlve ehk kooristuudio So-La-Re tubliduse üle: tütarlastekoori kategooriavõit, lastekoori kuld ja noortekoori hõbe Bratislavas räägivad enese eest.

“Koorid on meil juba sassis, osa lapsi laulab mitmes kooris, kolm tüdrukut koguni täiskasvanute Solares,” nimetab Lehtpuu.

Repertuaarivalik on Solares olnud põhiliselt dirigentide hooleks, ent ka lauljate leiud arutatakse ühiselt läbi ja sobivad palad võetakse laulmiseks. “Omal ajal sai teiste kooridega sõprust peetud, sealt sai laule,” mainib Ille Hõbemägi. “Mõnest eelmisest koorist on midagi näppu jäänud,” lisab kauaaegne koorivanem ja 27 aastat Solares laulnud Toomas Rätsep. Et laulda Rene Eespere laulu “Ärkamise aeg”, helistati selle esiettekannet kuuldes kohe heliloojale ja küsiti luba esitamiseks.

Solare asutajaliige, kooris veerand sajandit laulnud ja koori hingeks olnud Mart Kuusk ütleb, et üks suur viga on vaja kindlasti õigeks sättida. Nimelt kõlas Eesti hümn Solare esituses avalikus ettekandes Rakvere linnuses 14. juunil aastal 1988 ehk kaks nädalat varem kui ajalooallikate väidetaval Saaremaa meestelaulupäeval! See faktiviga on Solarele põhimõtte küsimus. “Laulsime linnuse õues. Õu oli rahvast täis, küünlad põlesid. Oli mure, et mis saab, aga panime sinimustvalged lipud kahele poole ja laulsime hümni ära. Rahvas nuttis,” meenutab Kuusk erilist hetke. “Meie nutsime ka,” lisab Ille Hõbemägi.

Mart Kuusk mainib, et see polnud Solarel esimene kord avalikult Eesti, siis küll Soome hümni laulda: aastal 1985, kui soomlased ehitasid Rakvere lihakombinaati, kutsuti Solare laulma Soome vabariigi aastapäeva vastuvõtule Palmses. “Esimene laul oli ikka “Maamme”. Kõik parteibossid seisid püsti. Nii mõnus oli vaadata,” jutustab Kuusk muheldes. “Oli imeline talveilm,” mäletab Anneli Riim.

Kui president Lennart Meri käis Rakveres jumalateenistusel ja seda kanti üle televisioonis, laulis Solare kogu liturgia.

Ajal, mil koorid kipuvad kokku kuivama, võib Solare kõnelda pigem kasvamisest. Koos hoiavad seltskond, laulureisid, rõõm muusikast ja tahe pingutada kaunima kõla nimel. “Väga palju oleneb koori vaimsusest ja sisekliimast. Sellega on Solares tohutult vedanud. Meeste tuumik hoiab lippu kõrgel. Saan öelda, et need on minu inimesed,” nendib Elo Üle­oja. “Muusikaline teekond, kus koos käime, on kasvatanud meid sarnaselt kuulma ja mõistma muusikat, väärtustama samu asju, ehkki inimesed on erinevad,” arutleb dirigent. “Paljud, kes on Solarest elu või töö tõttu ära läinud, võtavad ikka ühendust ja mõned on tulnud tagasi,” lisab Margus Lehtpuu.

Solarelased on otsustanud, et ei tee ühte juubelikontserti, vaid tähtpäevale pühendatakse kogu hooaeg: jõulukontsert, Solarele pühendatud laulude noodikogumik, kus leidub muusikat Pärt Uusbergilt, Mart Siimerilt, Kadri Hundilt ja teistelt heliloojatelt, ja selle ettekandmine. Koor, kes on osalenud lavastustes “Vargamäe kuningriik” ja “Vennad Lõvisüdamed”, lööb suvel kaasa Toris valmivas Eesti 100. sünnipäevale pühendatud lavastuses “Mälutempel”.

Jõulukontserdil “Jäälille mäng” EELK Rakvere Kolmainu kirikus pühapäeval, 17. detsembril kell 18 saab kuulda kava, millega kammerkoor Solare ja kooristuudio So-La-Re pälvisid tunnustust konkursil Bratislavas.

Virumaa Teataja 15.12.2017