Kaks koori ühendavad hääled ja unistuse: kõlab “Messa di Gloria”

Vokaalselt nõudliku kooriteose, Giacomo Puccini “Messa di Gloria” kaunilt kõlama saamise nimel on kammerkoor Solare ja Lehtse Kammerkoor teinud tõsist, kuid rõõmsat tööd. Advendiajal jõuab muusikapärl kuulajate ette.

Laulda kooriga Giacomo Puccini ‘’Messa di Gloriat’’ oli Lehtse Kammerkoori dirigendi Tiiu Tikkerberi ammune suur unistus. See tiksus unustuse serval, kuni Lehtse Kammerkoor andis ühise kontserdi kammerkooriga Solare ning esindati koos Lääne-Virumaad aastal 2019 juubelilaulupeol valikkooride seas.

“Olen ise laulnud seda mitukümmend aastat tagasi koorijuhtide segakooriga,” ütles Tiiu Tikkerber. “Mulle see nii meeldis. See oli vägev elamus. Mul oli siis juba koor ja mõtlesin, et küll oleks tore, kui leiduks teine koor, kellega koos seda teha.” Kui Solarelt tuli pärast ühiskontserti pakkumine veel midagi koos ette võtta, kerkis Tiiu Tikkerberile kohe meelde unistuste teos “Messa di Gloria”. Solare oli tuleprooviks valmis.

“Alguses tundus, et on liiga suur amps, aga lauljad on nii tublit tööd teinud, raskuste kiuste harjutanud ja harjutanud. Nüüd tahame selle ette kanda,” ütles Tiiu Tikkerber. Tegelikult olid koorid valmis “Messa di Gloriaga” astuma kuulajate ette juba kevadel, aga koroonakriis tõmbas selle ettekandmisele kriipsu peale. Nüüd hoitakse hinge kinni, et saaks kaunist teost laulda jõuluajal.

“See on väga ilus muusika, mida laulad täiest südamest, ta haarab sind endasse,” sõnas Tiiu Tikkerber. Ta lisas, et kaugeltki pole tegu lihtsa, vaid päris krõbeda teosega. “Lauljad alguses ütlesid, et on keeruline, aga mida rohkem harjutavad, seda paremaks lähevad. See teos pakub lauljatele arenguvõimalusi.”

Kammerkoor Solare dirigent Elo Üleoja rääkis, et juba laulupeoks valmistudes saadi aru, et Solare ja Lehtse Kammerkoori hääled kõlavad hästi kokku. “Kooridel oli kohe väga hea klapp,” meenutas ta. “Koorid on sarnasel nivool, nende ja ilmselt ka koorijuhtide mõtlemine on sarnane. Kaks koori täiendasid teineteist, nii et saime väga ilusa kõlapildi. 50–60-pealise seltskonnaga kõlasid laulud juba teistmoodi ja lauljad olid sellest väga innustunud. Meie dirigentidena ka.”

Sügisel 2019 võtsid koorid ette “Messa di Gloria”. Elo Üle­oja rääkis, et kuna tegemist on vokaalsümfoonilise suurvormiga orkestrile, koorile ja solistidele, oli esialgu plaanis esitada teos orkestriga. “Ühel hetkel mõistsime, et me ei suuda seda finantsiliselt korraldada,” märkis dirigent. “Siis mul plahvatas: teeme oreliga! Siin lähedal Türil elab suurepärane organist Marju Riisikamp. Ta nõustus.”

Elo Üleoja sõnul on “Messa di Gloria” lauljatele väga suur väljakutse, sest häälepartiid on keerukad. “Õppisime teost neli kuud. Kui juunis jäi kontsert ära, harjutasime sügisel veel kaks kuud,” ütles dirigent.

Ta rääkis, et teost ei harjutatud ainult proovides, vaid paljud tegid iseseisvat kodutööd, tegid tööd internetis leiduvate helifailide ja kontsertide järgi. “Väga sügav kummardus inimestele, kes on lauljana amatöörid ja kellest paljud pole noodilugejad, et nad suutsid vastu pidada ja niisuguse teosega hakkama saada. Mõlema koori lauljad on haruldaselt tublid, heas mõttes hullud inimesed, kes lähevad läbi nii keerukate ülesannete ega kuku ära,” kiitis Üleoja koorirahvast. “See teos on igale lauljale ja kollektiividele tohutult arendav.”

Kammerkoor Solare koorivanem Margus Lehtpuu ütles, et ehkki teos on keerukas, piisas talle selle internetiversioonide läbikuulamisest ja palju kodutööd ei pidanud tegema. “See on väga meloodiline teos, mida on väga huvitav ja hea laulda. Seal on keerulisi kohti, kiireid temposid ja vähem esinevaid rütme, aga suures osas on täitsa lauldav,” rääkis Lehtpuu.

Elo Üleoja sõnul on “Messa di Gloria” väga ooperlik teos, mille ettekandel on solistideks Atlan Karp ja Indrek Jurtšenko. “Atlanit teadsime noortemuusikali “Juku” ettekandest, Indrek on meie kohalik tenor. Proovides olime väga õnnelikud, kui hästi nende hääled omavahel klapivad. See on imeliselt ilus!” kõneles dirigent.

“Messa di Gloria” ettekannet dirigeerib Elo Üleoja. “Leppisime nii kokku. Mina markeerin dirigeerimist oreli juures, sest organist ei näe dirigenti,” ütles Tiiu Tikkerber. Tema dirigeerida on kontserdi teised kaks teost: üks osa Tõnu Kõrvitsa “Kreegi vihikust” ja Arvo Pärdi “Eesti hällilaul”. Need teosed loovad kontserdile raami.

Teos
Giacomo Puccini “Messa di Gloria” A-duur tenorile ja baritonile, segakoorile ja orkestrile (1880)
Ulatuslik “Messa di Gloria” valmis noorel heliloojal õpingute ajal Pacini muusikainstituudis Luccas, kui ta valmistus sisseastumiseksamiteks Milano konservatooriumisse. Hoolimata edukast esiettekandest pani Puccini teose kõrvale ning tema eluajal seda rohkem ei esitatudki.
Teos tuli taas päevavalgele 1951. aastal, kui New Yorgis elav itaalia preester isa Dante del Fiorentino külastas Luccat, et koguda materjale Puccini eluloo jaoks. Ameerikasse naastes korraldas ta 1952. aastal Chicagos teose ettekande. Tänapäeval on “Messa di Gloriast” saanud koorirepertuaari kindel osa.
Kontserdid 6. detsembril Kadrina Katariina kirikus, 13. detsembril Rakvere Kolmainu kirikus ja 20. detsembril Türi Püha Martini kirikus.

Virumaa Teataja, Inna Grünfeldt
02.12.2020