Sajandi lepingule pani käe alla maestro Arvo Pärt ise

Pühapäeval saadi üle vahefinišijoone kümmekond aastat väldanud protsessiga, kui Arvo Pärdi nimelise muusikamaja projekteerimisleping pidulikult allkirjastati. Enne seda aga andis maailmakuulus helilooja allkirja nimekasutuslepingule.

Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami märkis hoonega seotud protsessist ülevaadet andes, et on imelik, kui sellise ilusa asja tegemisel peab ajaloost rääkima. Ilus asi peaks ju kiiresti tehtama. “Kahjuks see nii ei ole olnud,” tunnistas ta.

Juhkami sõnul said lõpuks kõik vaidlused vaieldud ja saabus selgus, kes hakkab maja kasutama iga päev, kes korra nädalas ja kes korra kuus. “Ma ei ütle, kes, et mitte jälle uusi vaidlusi esile kutsuda,” lisas linnavolikogu juht.

Arvo Pärt aga lähenes asjale endale omase huumoriga. “See on uskumatu, et Eesti naised panid sellele punkti,” viitas ta ideekavandi konkursi võitjatele Kristiina Aasveele, Kristiina Hussarile ja Anne Kosele. Nende töö tunnistati parimaks üle maailma laekunud 136 võistlustöö seas. Et kolm arhitekti olid ka Rakvere linnavalitsuse valges saalis, palus maestro nad enda juurde. “Ma ei ole kunagi elus kolme naist korraga kallistanud,” sõnas helikunstnik neid emmates.

“Imetlen teid kõiki,” sõnas Arvo Pärt saali poole pöördudes. “Imetlen seda, mis Rakveres on olnud ja mis on täna.” Maestro vaatas Targa Maja valges saalis ringi ja tunnistas, et tunneb end nagu mingil teisel planeedil. “Nii vägev,” lausus maailmakuulus helilooja.

Pärt tunnistas, et tal on üks mure. Nimelt on maestro hinnangul temanimeline maja ikkagi Alar Kotli oma. Ta viitas, et seal lähedal on teinegi Kotli maja. “Ta oli tõesti suur mees,” lisas Pärt ja esitas küsimuse, kas majale tuntud arhitektile viitav tahvel tuleb. Ka märkis Arvo Pärt, et esialgu oli hoone projekteeritud pühakojaks. “Rakverel on kontserdisaal – ma võin rahulikult magada,” sõnas maestro sõnavõtu lõpetuseks.

Tseremoonial osalesid paljud tuntud inimesed üle riigi. Kultuuriminister Indrek Saar ütles, et see on meile kõigile väga ülev hetk. Ta tänas Arvo Pärti, kes otsustas teha Eestile sellise kingituse, andes nõusoleku kasutada oma nime. Samas ütles riigi kultuurijuht, et nime kasutamine seab kõigile ka vastutuse. Minister viitas, et maja kasutusega on seotud mitmesugused ambitsioonid, mõned neist realistlikud, mõned vähem. Minister tänas kõiki, kes muusikamaja rajamisse on aastaid uskunud ja tasakaalukalt selles suunas liikunud.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must võrdles oma sõnavõtus Eestit suure perepildiga, kus iga inimene annab oma punktikese. “Üks mees, kes kujundanud seda perepilti, on maestro,” sõnas Must ja lisas, et tavaliselt pildid vaikivad, kuid tänu Pärdile see heliseb.

Tseremoonial osales ka Rakvere sõpruslinna Cēsise delegatsioon. Piduliku ürituse avas ja lõpetas kammerkoor Solare.

Esialgse plaani järgi peaks projekt valmima 2019. aasta suveks. Järgmisel aastal alustataks ehitustöödega ja 2021. aasta sügisel oleks Arvo Pärdi nimeline muusikamaja valmis.

Virumaa Teataja 11.09.2018